Viimased muudatused Euroopa Liidu määrustes teha veinide märgistamisel kohustuslikuks pärast 8. detsembrit 2023 toodetud veinide puhul (st 2024. aasta aastakäigu veinid) märgistusel märkida energiasisaldus kJ ja kcal 100 ml veini kohta, samuti elektrooniline koostisosade loetelu ja toitumisalane teave, mis on tarbijale kättesaadav unikaalse QR-KOODI kaudu. Kuidas arvutada veini, süsivesikute ja suhkrute energiasisaldust. Millised on tüüpilised rasva, valgu ja soola väärtused veinides.
Sisukord
Energia – veini kütteväärtus
Energiaväärtust on lihtne arvutada Euroopa määruse ametlike energia muundustegurite alusel. Keemiline analüüs on vajalik alkoholisisalduse, jääksuhkrute, üldhappesuse ja polüoolide jaoks. Enamik laboreid suudab nende näitajate jaoks väljastada asjakohased analüüsisertifikaadid. Platvorm Wine e-labels pakub teile sisestatud andmete põhjal energiaväärtuse automaatse arvutamise võimalust.
Koostisosade loetelu
Koostisosade loetelu on ka suhteliselt lihtne Euroopa määruses sisalduva ettenähtud loetelu kaudu. Digitaalviitade platvorm võimaldab liitumisvormi kaudu koostada ja vormindada nimekirja, et järgida seadusi. Näiteks kuvatakse koostisained nende funktsionaalse kategooria alusel ja allergeenid vormistatakse erinevalt, et eristada neid ülejäänud koostisosade tekstist.
Toitumisalase teabe märgistamiseks nõutav lisateave hõlmab rasvu (üld- ja küllastunud), süsivesikuid, suhkruid, valku ja soola.
Neid ei mõõdeta kõrge hinna tõttu veini standardses keemilises analüüsis.
Vastavalt FIC määrusele võivad toitumisalase teabe märgistamise osas deklareeritud väärtused olla keskmised väärtused, mis põhinevad:
a) toidu analüüs tootja poolt
b) kasutatud koostisosade teadaolevad või tegelikud keskmised väärtused ja
c) üldiselt määratletud ja aktsepteeritud andmed.
Veinide keemiliste analüüside laboratoorsetest andmebaasidest on seni, kuni järgitakse häid tootmistavasid, üldmääratletud ja aktsepteeritud rasva, valgu ja soola andmed.
Paks
Laboratoorsete andmete põhjal ei näidanud ükski testitud vein rasvasisaldust üheski testitud kategoorias.
Euroopa rasvade suunistes on kirjas, et tase <0,5 g/100 ml kohta võib esitada 0 g/100 ml.
Küllastunud rasvad on lubatud väide 0 g/100 ml tasemete puhul < 0,1 g/100 ml.
Seetõttu toetavad need andmed tüüpiliste veinide üldist märgistamist 0 g/100 ml nii rasvade kui ka küllastunud rasvade jaoks.
Valgud
Valkude puhul tuvastati ootuspäraselt väikesed kogused, mille kontsentratsioon jäi vahemikku 0 kuni 0,4 g/100 ml.
Sarnaselt rasvadele lubavad Euroopa juhised valgu koguseid allpool 0,5 g/100 ml olema märgitud kui 0 g/100 ml.
Seetõttu tundub hind sobiv 0 g/100 ml olema tüüpiliste veinide puhul mõistlik.
Oluline on märkida, et neid tulemusi, nagu mainitud, saab rakendada tüüpiliste veinide puhul, nimelt tugevdamata punaste, valgete ja roosade veinide puhul, mille suhkrusisaldus on vahemikus 0–12 g/l.
Andmeid ei tohiks ilma hoolika kaalumiseta ekstrapoleerida teistele veinistiilidele või veinitoodetele.
soola
Soola naatriumkloriidi kujul veinides otseselt ei mõõdeta. Üldine lähenemisviis on mõõta naatriumi kontsentratsiooni grammides 100 ml veinis ja seejärel väljendada see naatriumkloriidina, korrutades selle 2,5-ga.
Laboratoorsete andmete põhjal a Keskmine soolasisaldus veinis on 0,013 g/100mL
Euroopa suunistes (European Commission 2012) on kirjas, et soolakontsentratsioonid <0,0125 g/100 ml kohta võib esitada kui 0 g/100 ml.
Selles andmekogumis sisalduvate veinide keskmine väärtus muudab 0 g/100 ml deklaratsiooni esitamise keeruliseks, kui peaaegu pooled tulemustest langesid üle piiri.
Siiski võib väita, et viites kirjeldatud mõõtmise tolerants 0,375 g/100 ml tähendab, et tulemus on 0 g/100 ml ja see jääb kergesti tolerantsi piiridesse.
See on tõlgendus, mis võib olla aruteluks avatud ja millega kaasneb veini puudutavate vaidluste oht.
Selle asemel oleks turvalisem lähenemine selle väljakuulutamine tulemus 0,03 g/100 ml soola (andmestiku 95% alusel) ja lubatud hälbeid arvestades kataks see hõlpsasti kõik küsitluses olevad veinid.
Tarbija seisukohast on see endiselt väga madal soolasisaldus. (Üle 14-aastaste inimeste soovitatav päevane naatriumikogus on 2300 mg päevas.)
Suhkrud ja süsivesikud
Kõik Euroopa Liidus turustatavad veinid peavad ekspordilitsentsi protsessi raames esitama analüüsisertifikaadi, mis sisaldab suhkrusisalduse väärtust.
Veinis sisalduvaid süsivesikuid peetakse Euroopas üldiselt toitumisalase teabe märgistamisel, et hõlmata veinis sisalduvaid suhkruid, glütseriini ja happeid.
Glütseriinil, mida saab hõlpsasti mõõta ka FTIR meetodil, on tüüpilised väärtused
- 0,5 g/100 ml valgete veinide ja
- 1,0 g/100 ml punaste jaoks.
Lõpuks, nagu on määratletud juhendis (Euroopa Komisjon 2012), on süsivesikute lubatud hälve 2,0 g/100 ml
Järeldus
Mis puudutab veinides sisalduvat rasva, valku ja soola, siis ülaltoodud uuringuandmete ning avaldatud tolerantside ja Euroopa toitumispaneelide andmete ümardamise juhiste põhjal on standardveinidele lihtne märgistada 0 g/100 ml rasvade, küllastunud rasvade ja valkude puhul. Lisaks hinna kasutamine 0,03 g/100 ml soola puhul oleks väike kahtluse alla sattumise oht ja see jääks kergesti avaldatud tolerantside piiresse.
Teave:
Seadusandlus/e-märgise juhend (qr-koode kasutav digitaalne veini etikett)